Tegin täna virgalt märkmeid doktoritöö kaitsmise kohta, et teaks, milleks nelja aasta pärast valmis olla. Panin kirja eelkõige kriitikat ja seda valikuliselt, s.t seda, mida enda jaoks oluliseks pean.
Töö tutvustamine kestis 20-30 minutit. Oponendid rääkisid vähemalt tund aega. Siis järgnes diskussioon (väga lühike) ja komisjon käis korraks otsustamas.
1. Larissa Degel: “Intellektuaalsfäär ja inimese intellektuaalsed võimed eesti ja vene keele maailmapildis“. Juhendaja: prof Renate Pajusalu, oponent: filoloogiakandidaat Asta Õim (Eesti Kirjandusmuuseum).
Töö tutvustamine: kes on intellektuaalsfääri käsitlenud, uurimuse eesmärk, uurimisobjekt, materjal, kasutatud autorid. Uurimuse ülesehitus, millistest käsitlustest juhindutakse, kust terminid pärinevad. Osade kokkuvõtted, mis selgus, tulemused. Põhimaterjal, materjali kogumise põhimõtted, raamid. Lõppjäreldused, kokkuvõtted, huvitavamad leiud.
Oponent: järeldused on liiga üldsõnalised, millises teoreetilises võtmes töö tehtud on? Allikala jääb kõrvale, keskendutud on sihtalale, miks? Sõna ja mõiste piir on ebaselge, lähevad teineteiseks üle, mis on mis? Mille järgi piiritleti intellektuaalsfääri, mis on piiritlemise põhimõte? Kuidas koguti eestikeelne materjal, mis reeglid, põhimõtted? Kuidas kirjakeele piir seati? Mõistete valik on juhuslik. Asju pole lahti kirjutatud. Metafoorimehhanismid on avamata. Sissejuhatuses on vastandatud füüsiline ja mentaalne, hiljem on vastandatud füüsiline ja füüsiline. Milleks oli vaja süntaksi osa? Materjalist järeldusteks ei piisa. Eessõnast sobib ainult esimene lõik.
2. Sulev Iva: “Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem“. Juhendajad: prof Karl Pajusalu ja emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso, oponent: prof Riho Grünthal (Helsingi ülikool).
Töö tutvustamine: lähtematerjal, keeleainese näide, töö ülesehitus ja osade põhjendatus, paar asjakohast joonist. Töömeetod, klassifikatsiooni alused. Näide klassifitseerimisest: tabel tunnustega. Klassifitseerimise tulemused. Huvitavad järeldused: säilinud on iidne LMSM kahetüveliste sõnade deklinatsioon, verbi juures vana LE kahe konjugatsiooni süsteem. Eristuvad: võru kirjakeel, võru ühiskeel, eesti kirjakeel. Lõppjäreldus. Olid ka tänusõnad, aga nende kohta öeldi, et need kaitsmisele ei sobi.
Oponent: alustuseks pidas loengu 
Analüüsis pealkirja, siis tõi esile töö tähtsust, rääkis võru keele seisundist. Kust tuli mõte selline töö kirjutada? Kas kaalusid alussüsteemi puhul muid võimalusi? Mis on võru keele asend keeletüpoloogiliselt? Aga võru kirjakeele suhe murretega? Miks on lähtekohtade ja teooriate peatükk nii lühike? Miks käsitlesid ka eitust? Võtmesõnad lahti seletamata.
